Tänase päeva jooksul pidi teoks saama autoga loodusretke Verdoni kanjoni äärt mööda Saint Croixi sinise järve äärde.
Sõitsime autoga Dragugliani poole, siis Compo, siis Artuby sild ja Aigüines ja ongi St Croixi järv. Kanjon oli muidugi aukartustäratav. Kahjuks fotodele see hästi ei jää. Artuby sillalt käis äge penji hüppamine. Ma sain kõva adrenaliinilaksu pelgalt ninapidi juures olemisest ja kaasaelamisest. No tõesti! Astud silla ääre peale ja hüppad alla kivide sügavikku lootes et kõik trossid su küljes on õigesti kinnitatud ja ka nööri teine ots on kindlalt silla küljes ikka!
See nöör oli 130 m pikk. Ja allahüpanu kõlkus silla alla ja jälle välja. Juuuhhuu!
Edasi jõudsimegi rohekassinise järve äärde. Seal oli päris palju rahvast ja koeri. Järve vesi ei olnud läbipaistev, vaid nagu järve vesi ikka ehkki põhi oli liivane. Aga väidetavalt annab selle kauni värvuse talle vees olevad vaseelemendid. Käisime ujumas ja tegime ka oma lõunasöögi.
Koju sama teed pidi. Ma pean ütlema, et see retk sobiks suurepäraselt eeskätt neile, kes tulevad siia lennukiga ja tahavad natuke looduses ringi vaadata. Kui autoga tulla ja niikuinii mööda taolisi teid ja vaateid sõita siis see retk väga palju juurde ei anna.
Koju jõudsime juba hämaras. Homme lahkume siit armsaks saanud lillelisest
kämpingust.
- Posted using BlogPress from my iPad