Rootsi

Eile ikka poleks põõsa all magamisest midagi välja tulnud. Pool ööd sadas äikese taustal paduvihma. Sellist äikest pole ma elus veel kogenud. Isegi Kambodzas, mere ääres, kus kogu taevalaotuse lõhestasid iga paari sekundi tagant võimsad välgud, polnud nii hull. Ja mis senimaani mul rekord oli. Eriline oli see, et äike kestis nii pikalt- ikka tunde. Vahepeal justkui kaugenedes ja siis, kui juba tundus, et kõik hakkab mööduma - oli see veel suurema jõuga jälle tagasi meie pea kohal. Samuti see, kuidas hoolimata suletud silmadest ja telgist ja pilkasest ööpimedusest, lahvatas kõik eredaks ja kohe samal ajal kõu plaksatas nii tugevalt, et kõrvad jäid lukku. Tavaliselt ma äikest ei karda, aga see kord hakkas meil mõlemil veidi kõhe ja me isegi kobisime vahepeal autosse ja meenutasime omi teadmisi välgust, elektrist ja loodusnähtustest. Me mõlemad olime kuulnud, et autosse välk ei pidanud lööma - aga selle põhjus jäigi välja selgitamata.
Hommikul tõusime kell 8. Kõik oli värske, märg ja jahe. Temperatuur oli äikse mõjul oma tubli 10 kraadi madalamaks laskunud. Nii, et hommikul oli sooja 18 kraadi ja päevaks tõusis 23-25 kraadinitavaliselt oli hommikuti 28 ja päeval ca 35). Oligi veidi lahedam olemine ja kodumaa lõhn hakkas juba ninna. Normaalse eesti suve ilm ja normaalse eesti suve loodus. Hinnad hakkasid ka normaalsemaks minema. Lõuna aeg tehtud peatus suuremas bensiinijaama ja kaupluste ja restoranide punktis andis võimaluse osta 1 euro eest kaks Snickersi. Enne võisid ühe eurosega lutsu visata- osta sellega küll midagi polnud.
Pärast lõunat jõudsime juba Puttgardenisse, ületasime väina, läbisime Taani ning õhtul 7 paiku jõudsime sihtkohta, üht Rootsi väikelinna, järveäärsesse kämpingusse. Rootsis on selline kord, et kui sa soovid telkida, pead omama Kämpingute Liikmekaarti, mis kehtib 1 aasta nii Rootsis kui Taanis ja maksab 20 euri. Ehk siis meil oleks tulnud maksta koos telkimismaksuga kokku 44 euri. Otsustasime siis juba 60 euri eest kotidži kasuks- ei pea telgiga jahmerdama ja voodis ikka mugavam, olgugi, et linasid polnud ja magasime riietega. Juba neli ööd telgis oldud jagades sõbralikult ühte kitsukest madratsit ja ühte patja. Kotidžis magamise jaoks ei pidanud ka liikmekaarti soetama. Pealegi oli jõle külmaks tõmbunud- keha nõudis pikavarrega pükse ja isegi jopet. Mingi 20 kraadi või isegi alla selle ja veidike tuuletas. Pärast oma õhtusööki, kus meil õnnestus hävitada kõik söödav, peale hommikuksmõeldud toidu, läksime jalutama. Koht oli väga armas ja rahulik. Kämpingupidajaks oli asiaadist sõbralik vanahärra, kes kutsus meid jalgpalli EM finaaligi vaatama- itaalia- hispaania vahel. Me ei jõudnud sinna ja oligi hea, kuna kämpingus peatus millegipärast üksjagu itaallasi, kes muidugi kõik sinna telekasaali kogunesid. Aimamata milline häbi neid kohe tabab.
Jalutasime järve ääres ja uudistasime julgeid ja priskeid igat sorti veelinde, kes kaldal näkitsesid ja soputasid ja inimesi eriti ei kartnud.





Vajusime suht varakult unne, et homme ikka jälle varakult tõusta ja paaritunnise varuga Stocholmi jõuda. Stockholmi oli umbes 500 km.
Hommikul olime väga värsked ja puhanud ja alustasime oma viimast reisi, ehkki tunne oli juba selline, et olemegi kodus, aga päriselt veel mitte. Mõtted olid juba Eestis ja oma kodu juures. Huvitav kas maasikad on läbi juba?


- Posted using BlogPress from my iPad