Friday, June 22, 2012

Nizza lähistel 2 päev - huvitav päev

Täna vedelesime pool päeva basseini ääres. Õigemini mina vedelesin, Margus luusis niisama ringi. Lõunaks tegime ise süüa ja hiljem otsustasime, et sõidame Monakosse, kuhu oli tunniaja tee. Oli plaanis käia eksootikaaias ning okeanograafiakeskuses ning võimalusel ka vürstiloss ära vaadata. Plaanid olid suured ja liiga optimistlikud. Kuna kõik asjad suleti seal kell 18-19 siis ei olnud ajaga laiata. Pealegi ei arvestanud me, et Monako asub mägijalamil- ja see mis kaardilt tundub 300 m, võib tegelikuses osutuda 300m + 100 m kõrgust. Ehk siis igasse punkti ei saa igalt poolt ja mõnda kohta viib ainult üks tee. Kaardil võivad asjad kõrvuti näida, ent tegelikkuses tuleks punktist A punkti B jõudmiseks liikuda 3 km ülesmäge. Päikse käes. Pealegi on tänavad jälle ülikitsad - ümberpööramisvõimalusi on vähe. Palju on ühesuunalisi teid. Ja tagatipuks on osad teed tunnelites. Koguni teedevõrgustikud, st maa all on ka nt 3-4 mahasõiduvõimalusega ringteed! Aga tomtom ju maaall ei tööta. Valides vale otsa ( aega valimiseks on ka pool sekundit, sest sa pole just üksi seal), väljud tunnelist ja jälle tee hargneb - aga tomtomil tuleb mõistus pähe alles tüki aja pärast maa alt väljumist. Nii võid teha juba mitu vale käiku ja tomtom hakkab jälle kräunuma " võimalusel pööra ringi". Aga nii kitsal teel juba ringi ei pööra... Sõidad veel kuhugi pärapõrgu otsides ringikeeramisvõimalust... Margus ütles hiljem, et see on Brüsseli kõrval kõige hullem linn kus ta eales sõitnud on. Rooma ja Pariis on selle kõrval lapsemäng! Ühesõnaga keerutasime seal ääretult kaunis ja hullus linnas oma tunnikese ja mõlemal juba närvid läbi läksime ise ka muidugi parajalt tülli - see on sellisel hetkel peaaegu kindel. Me ei olnud selleks valmis. Lõpuks leidsime küll mingi parkimismaja, mis asus aga vales kohas, st meie külastuskohad olid liiga kaugel. Kell oli ka juba 5, nii et aega ka eriti enam polnud ja tuju ka mokas, nii otsustasime tagasi pöörduda oma kämparisse ilma saagita.
Õhtust sõime meie kämpingu kõrval asuvas restoranis kus saime äärmiselt ebasõbraliku teeninduse osaliseks- vba sellepärast et olime välismaalased? Ei tea. Teistega nii ei käitutud. Kuigi tellisime prantsuskeeles ja mõnele küsimusele vastasime prantsus keeles, siis ei osanud ma vastata kas hamburegri kotlett tuleb teha toores, medium või hästi küpsetatud. No halllloooo? Hamburgerikotlet? Sain aru mida ta küsis, aga ei teadnud mis sõna tähistab küpset ja milline toorest. Seda ütlesin , et ei, mitte medium. Ja karm vanadaam, kesoli seal ettekandjaks, oli tige nagu pull, higi otsmikult tilkumas( kuna külastajaid oli palju ja tal oli kiire) ja nõudis mult prantsuskeeles kas toores või küpse? Kas toores või küpse? Iga kord aina nõudlikumalt ja vihasemalt. Mina ei julgend midagi pakkuda, kartsin et valin vale sõna ja tuuakse toore kotletiga hamburger! Ütlesin siis inglise keeles, et "well done pleas". No maitea kas keegi on söönud hamburgerit toore kotletiga? Ei tea kaua ta meid oma kotletiga piinanud oleks, kui üks kõrvallauas olev mees sellele ettekandjale prantsuse keeles mu soovi poleks edastanud ( see sõna kõlas "kutee"). Igaljuhul ettekandja oli teiste külalistega ülevooavalt sõbralik, viskas nalja ja musitas ja kallistas, aga meid põrnitses ja ei suhelnud enam sõnagi, ta tegelt suhtles teiste inimestega samal ajal kui meid teenindas. Ja me ootasime oma salatit peaaegu niikaua kui teised, kes meiega samal ajal tellimuse andsid olid oma põhisööki juba lõpetamas. Praadi ootasime veelgi kauem, ehk siis seda hamburgerit. Olime istunud juba peaaegu 1h peale salatit kui Margus läks küsima. See vihastas tädi veel rohkem. Teised juba olid söönud ka jäätise ja joonud kohvi ja asutasid end minekule kui meile lõpuks see neetud kotlet toodi. Neelasime oma prae ja läksime jälle vanadaami pahandama - et tahtsime kohe maksta ja seisime leti äärde( nii polnud seal kombeks). Arvasime, et ei viitsi seal lauas veel tund aega passida kuni tädi raatsib arve tuua. Vastik ülbe väike vanamutt! Aga see pole veel kõik. Telgis selgus et mu madrats oli tühjaks jooksnud ja magasin terve öö praktiliselt paljal maapinnal, nii et kondid valusad - aga ma loodan see oli kasulik. Vot selline huvitav päev oli.
Aga päike paistab alati, vahel on lihtsalt pilved ees!

- Posted using BlogPress from my iPad