Rannas oli vaheldumisi tasulised ja tasuta plääzid. Me valisime seekord tasulise. Me kumbki polnud enne tasulises rannas käinud. Meri ja liiv oli muidugi sama. Aga seal oli väga mugav lamamistool paksu madratsi ja päiksevarjuga. Ning need olid kohe vee piiril.
Need kes tasuta rannas olid, olid enamasti päiksevarjud ja kerged lamamistoolid ise kaasa võtnud- meil neid üldse ei olnudki. Samuti ei pidanud muretsema asjade pärast mis kaldale jäid. Hind oli muidugi üüratu minumeelest - 38 euri. Vbla see on normaalne hind, ei tea- igaljuhul mulle oli see üllatus. Vedelesime seal peaaegu kella kaheksani õhtul - kogu raha eest ikka!
Mis oli teistmoodi kui Eestis, oli see, et nt paljud olid oma koertega. Ja koerad võisid ka vette minna kui tahtsid. See oli ka teistes randades nii olnud. Ja teine asi on see, et tissinäitamine ei ole siin mingi piinlikust tekitav asjaolu, ei noortel ega vanadel. Üks tädi nt päevitas küll trikooga, aga kui läks rannaduši alla, tõmbas ülakeha paljaks. Ja osad naised päevitasidki nii.
Rand oli väga mõnus - kiirelt läks sügavaks ja vesi oli sügavsinine.
Rannariba inimestega ulatus niikaugele kui silm ulatus. Aga õnneks asustustihedus ei olnud väga tihe - selline parajalt. Selja taga olid restoran ja hamburegeriputka, kus me ka lõunat võtsime.
- Posted using BlogPress from my iPad
