Otsustasime tutvuda ka linna transpordikorraldusega ja läksime kämparist linna bussiga ja metrooga. Piletisüsteem on sama nagu Tallinnas - ühekorrapilet, tunnipilet, päevapilet. Süsteemi õppimiseks kulusid meil ka mõned eurod. Nt bussiga lõpppetusse jõudes, mis oli ühtlasi ka metroode lõpppeatus, arvasime et tuleks metroo pilet lisaks osta. Kuna mul oli parasjagu paha olla
ja vedelesin trepipeal ja puhkasin, siis ütlesin naljaviluks Margusele, et proovi äkki saab selle bussipiletiga ka metroo uksed lahti. Margus pistis pileti avasse ja uksed avanesidki! Hiljem tuli välja, et proovimine oli kehv mõte, kuna " proovitud" piletiga enam uksed teistkorda ei avanenud. Siis olin mina sees ja Margus väljas. Siis jäi meil 20 senti puudu et Margusele uus pilet osta. Margus väitis, et paberrahaga ei saa (ei usu!), aga kontrollida ma ei saanud. Lõpuks leidis ta endale ühe abivalmis naisterahva, kes aitas tal krediitkaardiga toimetada ja ostis talle päevapileti. Metroo oli bussiratastega ja juhikabiinita. Päris õõv oli esiaknast pimedusse sööstvat ilma juhita kummituslikku metrood jälgida!
Kõigepealt külastasime St Jeani katedraali - viielöövilist ja gootistiilis.
Väga uhke oli ja huvitav. Eriti vitraazaknad ja pihikabiinid!
Arutlesime natuke religiooni üle üldiselt, siis mina proovisin palvetada ja seejärel ostsime kirikult küünla ja süütasime Püha Teresale.
Seejärel jäi meile teele ette kino ja miniatuuride muuseum. See oli igavesti põnev koht. Muuseum koosnes kaheksast eraldiseisvast majaosast- esimesed 4 olid pühendatud kino teemale ja teised 4 miniatuuridele. Kino teema seisnes selles, et nt seal olid toimunud õudusfilmi "Parfüüm" võtted. See jutustab 18 sajandil aset leidnud parfüümitootmise loost, kus hea ninaga leidlaps hakkab ilusatest naistest oma katlas parfüüme tootma.
Alles olid selleaegselt sisutatud parfüümipood, tootmistuba ja kelder ning muud ruumid. Ruumides olid ka feelingu elavdamiseks vahakujud, vastav muusika ja isegi vastav lõhn. Tekkis hirmus isu seda fikmi näha! Teistes kinoteema osades oli erinevate filmide tegelaskujude elusuuruses vorme- batman, ahvide planeet, igasugu verised laibad x- failsist ja moonutatud näod ja ufod jms.
Minatuuride osa oli väga ligitõmbav! Ma polnud iial midagi sellist näinud. Esimene osa oli mitu ruumi täis klaasi taga olevaid miniatuure. Miniatuur on siis mingi ruumi või ruumiosa äärmiselt väike ( ca 70x70 cm) ja sügelema ajavalt detailne koopia. Kusjuures eriti huvitav oli see, et kujutatud oli ka täiesti lambi kohti- mitte ainult ilusaid ballisaale ja restorane
ja raamatukogusid
ja magamistube,
vaid nt räpane ujula.
Justnimelt vana ja katkine ja räpane! See oli nii tõetruu, et oli raske usukuda, et ta polnud ise vanaks ja räpaseks jäänud vaid oli selliseks tehtud. Või siis suurusugune kõrgevõlviline ja rõudedga teatrisaal, mis oli mahajäetud ja seintelt pudenes krohv. Või siis kortermaja trepikäik...
Veetsime seal liiga kaua aega igaljuhul!
Vahepeal tegime vanalinnas kerge ja maitsva eine ning liikusime oma lõppmärgi suunas - kaunite kunstide muuseum. Tee läks läbi butiigitänavate ja ostukvartali. Astusin sisse igasse jalanõude poodi lootusega kohata eile avastatud kingakeste õekesi. Aga mida polnud, seda polnud! Hinnad olid küll samad, aga midagi nii ilusat - mitte sinnapoolegi! Ostsin lohutuseks ühed roosad tennised siis kümne euriga. Igaljuhul muuseumisse jõudsime täpselt selleks ajaks kus viimased külastajad sulguvate uste vahelt veel õue lasti. No kell oli kolmveerand kuus! Õues oli kohutav kuumus ja meil oli natuke raske seda taluda.
Igaljuhul koju jõudsime sekeldusteta ning pärast kerget õhtusööki tegime homse päeva plaane.
Otsustasime Nancy ära jätta ja suuna võtta Strassbourgi poole, mille lähedal on Europapark. Homme on sõidupäev ja ülehomme lõbustuspargi päev!
- Posted using BlogPress from my iPad
