Kuigi eelnevalt olime plaaninud tänase päeva Nizzat uurides veeta, otustasine ringi ja kobisime randa. Margus tegi küll korra katset ja pakkus välja minna turismiinfopunkti otsima. Aga minul oli igasuguset infost hetkel küllastus ja soovisin vaid vedeleda ja PUHATA! Ja seda me ka tegime.
Olime avalikus rannas, seega rannatoole ega päiksevarje meil polnud. Aga õnneks oli vesi piisavalt külm, et paarist suplusest piisas ülekuumenemise vältimiseks. Vesi võis olla 22-23 kraadi ja väga läbipaistev. Minujaoks minimaalne, millega ma olen nõus meelsasti ujuma. 26-27 sobis paremini. Oli kiviklibu rand ja ilma ujumissussideta oleks vastik olnud.
Kuna see oli koht, kus läks väga järsult väga sügavaks, oli samas ka sukeldumskeskus ja jahisadam. Parkimsega ka vedas - saime otse rannas tasuta parkimskoha, ehkki kõik reisijuhid väitsid, et tasuta kohti võid sa jäädagi otsima ja mõistlik on parem kohe tasulisse parkimismajja sõita. Pärast kui lahkuma hakkasime ja auto ümber askeldasime, siis vähemalt 8 autot pidas kinni ja uuris kas hakkame lahkuma ja vabastame koha. Ühele ütlesime, et jah, aga 10 mintsa pärast- ta ütles, et oh, see pole midagi ja lülitas mootori välja ning jäi ootele. Rannas sõime kerge hommikueine, kus kohtusin ühega oma vähestest vaenlastest toidumaailmas- kitsejuustuga. Väga rõlge oli. (Margus oli nüüd nõus need paar õnnetut, veel kodust kaasa võetud, võileiba ära viskama - Nizza ranna prügikasti.) Ja jube kallis ka- kohv, vesi ja kaks pikka võileiba oli üle 16 euro. Aga no loogiline hind maailmakuulsa rannariba kohta. Kusjuures rahvast ei olnud üldse palju- ma ütleks et mõnusalt privaatne oli.
Lõunast lasime tomtomil end Nizza sadamasse juhatada, mis läks kenasti nagu ka praamile minek.
Praam sõitis ca 6,5 tundi- mis läks ülikähku. Mina põhiliselt lugesin ja Margus mängis miljonärideks saanud Narva noormeeste aretatud maailmakuulsat rallimängu. Ta juba neljandal tasemel ja pole veel sentigi päris raha kulutanud! :) Kell 8 sõime laevas väga korraliku õhtusöögi, mis koosnes kolmest taldrikust mereelukatest (millest ükski polnud eelnevalt külmutatud)ja ravioolidest ja friikartulitest. Väga nämma oli, aga vein oleks võinud ka veel olla!
Ma olen uhke selleüle, et kuigi viibisin oma kahvanahaga väga pikalt päikese käes, õnnestus mul päev praktiliselt põletuseta mööda saata. Lõpuks ometi on inimene õppinud normaalsel viisil päiksekreeme kasutama!
- Posted using BlogPress from my iPad
